Arvamus internetis: Pole üldsegi kõikehõlmavat pööret vaja. Piisab suuremast tormist, et näiteks Eestis suur osa elanikkonnast jääks keset talve elektrita, kütteta, sularahata, toidukaupadeta. Möödundaastane suur lumetuisk pani veoautodega kaubaveole paariks päevaks tugeva põntsu. Kestnuks siuke tuisk kaks nädalat, oleks pool Eestit näljas olnud. Mõelge sellele - kas teil on toas soe, kui pole elektrit, kui teid teenindaval katlamajal pole elektrit. Kas teil on midagi süüa, kui kohalikus poes on kaup otsas. On teil midagi juua või kuskilt vett võtta, kui torudes surve nädalaks kaob. On teil midagi mis teile pimedas valgust annaks. Pisike kohalik kriis võib tavakodanikule paari päevaga muutuda võitluseks ellujäämise nimel, kui ta pole selleks pisutki valmistunud.
Aga asjast, isiklikust kriisiplaanist, mis peaks sisaldama järgmisi punkte:
- kuhu ma viin oma perekonna suurtest asulatest (loodetavasti on teil maa-vanaema) - eriti puudutab KV/KL-lasi. Või kuhu ma ise lähen (kui pole Tallinnas-Tartus vajalik)
- millest mina/pere seal toitub lähimad 2 nädalat
- kuidas mina/pere sooja saab/millega keedan vett ja valmistan toitu -rootsi katelok 350 kr eest on siin täiesti piisav.
- kuskohast võetakse joogivett (äkki on teil 100l boiler korteris, oma õues kaev)? Kas on veepuhastustablette?
- milline on teie asukohas lähim varjendiks sobiv hoone/ehitis, mida saab kaaskodanike jõududega kiiresti sisse seada?
- kas kodus on olemas elementaarsed medikamendite ja sidumismaterjalide varud (sidemed, rõhksidemed, plaastrid, käsimüügiravimid, võib-olla isegi paar karpi tugevaid antibiootikume).
- kas on olemas väike taskuraadio koos patareide varuga? 220V muusikakeskus ei aita.
- kes võiks olla teie sotsiaalse grupi (nt maja elanikud vms) liider kriisiolukorras-paanikaolukorras asjade juhtimine nõuab kindlat kätt, vastasel juhul pole mingeid tulemusi (julgeoleku paranemise näol). Tänapäeval saavad isegi hommikuses lumeuputuses automanikud harva jõud kokku pandud.
Muide, nn õhukese riigi üks vaikimisi eeldus on see, et inimesele jääb rohkem raha kätte, kuid inimesel on piisavalt tarkust end ise oma raha eest kõige vastu ette valmistada- ja riik peaks ehk mingeid suuniseid andma. Nagu oli näha viimane lumetorm, ei tulnud üheseid suuniseid ega ka inimeste kaitslikku (defensive) käitumist. Oli hulk oma lollusest jänni jäänud inimesi ja suur kisa, et miks abi nii kaua tuli.
Antud juhul tähendab õhuke riik, et inimene peab ise valmistuma, mõistagi oma raha eest. St et osta korter keldrikorrusega majja, hoia kodus toiduvaru ja relva igaks juhuks, gaasimaskid kogu perele, tee endale ise tagavara kaev, osta maastikuauto ja lumeketid jne jne jne. Õhuke riik ei tähenda, et rohkem kätte jääv raha juuakse maha või raisatakse niisama. Samas tuleb tõdeda (ka tuginedes ülalnimetatud uuringule), et inimesed seda ei tee ja kui hästi järgi mõelda, siis riik ei propageeri ka. Propageeritakse turvaseksi, 5 peotäit juurvilja aga mitte isiklikku valmisolekut hädaolukorraks.
Riigikaitsekomisjoni esimees ja kriisiekspert MATI RAIDMA-ga raadiosaade (Raadio 2 - Hallo kosmos - 9. detsember). Siit arhiivist saab selle ka alla laadida. Sellest saatest jäi mulje, et praegune plaan on selline - kui jamaks läheb, siis iga indiviid vaadaku ise, kuidas hakkama saada, kuniks midagi selgub
See ma ei ole valmis TULEVASTEKS SÜNDMUSTEKS! Vaid sina ISE PEAD ennast valmistama! Palu Jumalalt tarkust ja abi selleks!
Allikas: Internet ja Militaarfoorum
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaar vaadatakse üle, sobivuse korral lisatakse lehele.